Tiidus on valitsuse päästeingel

Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Endise Kuressaare linnapea, Urve Tiiduse, kultuuriministri ametisse panemine on Reformierakonnale ja kogu Eesti poliitikale märgilise tähendusega. Reformierakond on asunud oma erakonna ja valitsuse mainet parandama. Ühtlasi on vanema põlvkonna poliitikud (Ligi, Lang) nüüd lõplikult erakonna siseselt tagandatud ja parteid juhivad noored - Michal, Rõivas, Pentus-Rosimannus, Paet jt. Ansipil ei jää muud üle kui varsti oma ametipost mõnele neist üle anda. Ka Ligi laul enam kaua ei kesta. Tema praeguses vastaseisus riigieelarve osas on ta üksinda. Reformierakond ei saa lubada IRL väljavihastamist.

Miks Tiidus?

Tiidus on Reformierakonnale kindlapeale minek - on tegemist räpasest päevapoliitikast eemalehoidva, endise võimeka linnapea ja pehme kuvandiga naisega. Ka see, et uus minister oleks naine on tähtis. See tõstab valitsuse populaarsust. Ja nii saabki Urve Tiidusest uus kultuuriminister.

P.S. Hea vähemalt, et mitte Laine Randjärv.

Ukraina valik

Viimastel päevadel on Ukrainas puhumas mässulised tuuled - räägitakse uue, sini-kollase revolutsiooni toimumisest. Miks aga ukrainlased protesteerivad? Riigi valitsus ja president on võtnud nõuks teha EL-ile ninanips, ja kuigi vahepeal tundus, et Ukraina liigubki Läände, siis nüüd on see tunne kadunud. Janukovõtš lendab Hiinasse ja teeb (väidetavalt) peatuse ka Putini juures. Asi on justkui otsustatud - suunaks on Ida. Ega Putinit ilmaasjata maailma mõjuvõimsamaks riigijuhiks pole nimetatud. Meeleheitlik poliitika oma suurriigi staatuse säilitamiseks, tugevdamiseks. Ukrainlased ise paistavad aga teist meelt olevat. Asi polegi ju selles, kas Ukraina koht on Euroopas või Euraasias (Putini isiklik projekt Euraasia Liit) vaid selles, kas ukrainlased saavad selle valiku teha ise. Olgu see valik milline tahes peab see väljendama enamike ukrainlaste huve. Praegused protestid räägivad aga teist keelt.

Lang toodi ohvriks

Allikas: Wikimedia Commons

Lang astus tagasi. Ei teagi, kas on see hea või halb uudis. Võib-olla mõlemat. Igatahes oli Langi tagasiastumine selge juba eile - nii lihtsalt pidi minema. Naljaga võib ju mõelda, et sirbiskandaali lõid reformierakondlased ise. Nüüd võib näha Reformierakonna toetuse tõusu. Tegemist oli väga kavala lükkega, mis paneb Langile isegi kaasa tundma. Aga kellest saab uus kultuuriminister? Loodetavasti mitte Laine Randjärvest.

Tartu valimisdebatist

Autor: Martin Dremljuga

 Tore oli vaadata tänaõhtust valimisdebatti ETV-st. Ja mitte meelelahutuse mõttes, vaid seetõttu, et jäi mulje erakondade tahtest Tartusse muudatusi tuua. Siinkohal jäi silma Margus Tsahkna, kes selgelt istuvale linnapeale vastandus. Tõsi IRL on Reformierakonnaga koalitsioonis, ent linna juhib siiski Reformierakond koos oma teada-tuntud äriringkonnaga. Natukene kahju oli Heljo Pikhofi nõrk esinemine, kuid ta ei jäänud Tsahknale palju alla. Raske oli aru saada Riisalust - mis selle mehe peas toimub? Keskerakond nagunii Tartus võimule ei saa, tore oleks, kui nad ka valimiskünnist ei ületaks. Valimisliidud aga kõlasid liiga idealistlikult ja kas nad ka tegelikult võimule saades alternatiivi pakuksid? Julgen selles küll kahelda.

Rahu nimel Süürias

AÜ rünnak Süüriasse on nüüd vaid aja küsimus. Kuigi meediakaja on veidi hajunud ja pole enam nii terav kui augusti lõpus, lubab Obama sõjalist sekkumist. Selline käitumine suurriigi poolt on aga lubamatu. Kas me tõesti pole ajaloost midagi õppinud?

AÜ vs Venemaa/ Obama vs Putin

Obama ja Putin. Allikas: http://abcnews.go.com

Küsimus pole enam ammu Süürias. Süüriaga oleks pidanud tegelema enne kodusõda. Konflikti lahendamise küsimus on ülekandunud Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vaheliseks võimuvõitluseks. Küsimus on vaid, millised riigid pooldavad üht, millised teist. Kas tõesti tuleb meil jälle hakata pooli valima? Ameerika Ühendriigid oma viimase aja käitumisega ei erine karvavõrtki Venemaast. Kuigi inimõigused on USA-s paremini kaitstud viib Obama ellu sarnast, oma tahte pealesurumise meetodit, mida oleme harjunud pigem Venemaalt. Siiski on Obama, erinevalt Putinist, saanud Nobeli rahupreemia. 

Mis oleks lahenduseks?

Süüria kriis tuleb lahendada rahumeelselt. Me ei tohi sõjaliselt sekkuda võõrriigi siseasjadesse. Kui Venemaa toetab valitsust ja AÜ mässulisi ei jõuame kunagi lahenduseni. Igasugune sõjavarustuse tarnimine sõjakoldesse tuleb lõpetada, valitsus tuleb rahumeelselt välja vahetada ning korraldada tuleb õiglased valimised. 

Mis juhtuks AÜ sõjalisel sekkumisel?

Bashar al-Assad mässulisi ei kuule. Allikas: www.aim.org

Ameerika peab aru saama, et üks kõik, kui väikest sõjalist sekkumist ta ka ei korraldaks jääb ta Süüriasse kauemaks. Ja sõda muudkui venib ja venib. Kas USA-l on tõesti nii raske ajaloost õppida? Seda sõda pole võimalik võita. Lihtsalt pole. Mässulised võitlevad küll ühise eesmärgi - Bashar al-Assadi kukutamise nimel, kuid see on ka ainuke asi, mis neid ühendab. Pärast diktatuuri revolutsiooniga kukutamist tuleb ALATI uus diktatuur. Palun õppigem ükskord ajaloost. Selle ehedaimaks näiteks võib tuua kasvõi inimkonna suurima revolutsiooni, Prantsuse revolutsiooni, kus pärast kuningas Louis XVI kukutamist algas jakobiinide diktatuur. Ja ka jakobiinidel polnud pikka pidu, sest kuigi kuningavastaseid oli palju polnud pärast monarhi kukutamist neil enam ühist visiooni. Sama saab olema ka Süürias.

Palju õnne Eesti!

Postimehe gallup

ViimanePostimehe gallup, kus küsiti: Kes on parim kandidaat Tallinna linnapea kohale? näitab selgelt, et gallupi tulemused ei avalda mitte tulevast meeri, vaid Postimehe lugejaskonda.
Gallupi tulemused on sellised:
1. Valdo Randpere (Reform.) 35 %
2. Mart Helme (EKRE) 25 %
3. Edgar Savisaar (Kesk.) 21 %
4. Eerik-Niiles Kross (IRL) 6 %
5. Andres Anvelt (Sotsiaaldem.) 5 %
Keegi muu 8 %

Ei usu, et kandideerides Lasnamäel Randpere sellise edu Edgar Savisaare ees saavutab. Aga üllatusi tuleb nendel valimistel kindlasti. Millise tulemuse teevad rahvakonservatiivid? Kas Keskerakond saab ainuvõimu või tuleb võimule kolmikliit Savisaare vastu? Kas EKRE võib Keskerakonnaga ühte heita ja Tallinnas koalitsiooni minna?

Valimised tulekul

Allikas: Vikipeedia

Tänane päev on toonud palju Eesti poliitikauudiseid. Esiteks teatas Abdul Turay oma kandideerimisest Tallinna linnavolikokku. Teiseks ütles Riigikogu I aseesimees, Laine Randjärv, et ta ei jätka kandideerimist Tallinna linnapea kandidaadi kohale. Ning kolmandaks avaldas eile Maaleht intervjuu Edgar Savisaarega.

Abdul Turay kandideerib

Abdul Turay kandideerimine Tallinnas sotside nimekirjas on kindlasti positiivne uudis. Eesti peab muutuma rahvusvahelisemaks ning tore, et ka aktiivsed väliskodanikud kohalike omavalitsuste valimistel osalevad. Küsimusi tekitab ainult Turay erakond. Oma maailmavaatelt pole tegemist kindlasti sotsiaaldemokraadiga. Ent hea seegi. Ja sotsid on kindlasti kõige modernsema kuvandiga erakond Eestis.

 

Allikas: Vikipeedia

Randjärv ei kandideeri

Samuti oli Tallinnaga seotud tänane teine tähtis poliitikauudis. Riigikogu I aseesimees Laine Randjärv ei jätka kandideerimist Tallinna linnapea kandidaadi kohale. Ka selle võib lugeda positiivseks uudiseks. On ju tegemist põlise tartlasega ja ka endise Tartu linnapeaga. Mida oleks Randjärv teadnud Lasnamäe koolidest, Nõmme parkidest või kesklinna autoteedest. Mitte palju.

Allikas:Vikipeedia

Savisaar üritab inimlikkust näidata

Kindlasti polnud positiivne eile Maalehes ilmunud intervjuu Tallinna praeguse linnapea, Edgar Savisaarega. Savisaar üritas ka endast inimlikku pilti maalida, ent šedööver kukkus haledalt läbi. Tegemist lihtsalt pole sellise inimesega.

Keskerakond soo-rollis

Allikas: Wikimedia Commons

12. augustil kirjutas Eesti Päevalehe peatoimetaja, Urmo Soonvald, arvamusloo sotsidest. Artikkel oli külaltki emotsionaalne ning ilmselge ka autori maailmavaade. Aga mitte see ei olnud loos kõige kummastavam asjaolu. Nimelt omistas Soonvald sotsidele Eesti poliitikas soo-rolli. See aga nii pole. Eestis on ainuke soo-rollis partei Keskerakond. Kas keegi teab, mis maailmavaadet nad kannavad? Liberaalset? Lubage naerda. Tsentristliku? Arusaamatu. On nad äkki vasakpoolsed? Pole võimatu. Aga konservatiivid? Ahjaa, selline maailmavaade on ka veel olemas. 

Keskerakond = Edgar Savisaar

Keskerakonda ilma Savisaareta pole olemas. Seda näitab ka tulev Keskerakonna üldkogu - ainuke kanditaat parteijuhi kohale on Savisaar. Kes siis veel? Savisaar on, oli  ja jääb. Eks see ole paratamatus, sest erakonnas valitseb täielik juhikultus. Ja see Keskerakonna ka hukutab. Pärast Savisaart tulevad Toobalid ja Simsonid jt, kes varsti partei Riigikogust välja juhivad. Eestlaste seas neil toetust pole ja ka venelastele meeldib Savisaar, mitte Keskerakond. 

Eesti poliitilises kriisis on süüdi Savisaar

Eesti poliitika halvas maines on süüdi Edgar Savisaar. Ta teab, et temast ei saa enam kunagi peaministrit. Nii on ta otsustanud võtta, mis võtta annab ja minnes viia endaga kaasa ka teised. Kahju! Keegi poleju väitnud, et Reformierakonnas poleks korruptiivseid ja võimuahneid poliitikuid. Ent Savisaar tuleb välja järjekordse vandenõuteooriaga, kesikud kaagutavad kaasa ja venelased ahhetavad - milline oraakel, milline poliitik. Ja nii ta seda teeb - õõnestab Eesti poliitikat.

Vaja oleks lisaks uutele paremerakondadele ka vasakpoolseid

Praegu tekib uusi paremliikumisi kui seeni pärast vihma. Aga oleks vaja ka uusi vasakpoolseid jõude. Eestile oleks kasulik Keskerakonna asendamine. Nii saaksid sotsid endale väärilised partnerid. Savisaare erakond kahjuks nende hulka ei kuulu. Vajame alternatiive!

Kas Piirissaarel on tulevikku?

Piirissaar on Eesti idapoolseim saar, kus vene kallas on lähemal kui eesti oma - ääremaa, selle kõige otsesemas tähenduses. Saarel elab pidevalt kuskil 60 inimest, rahvastikuregistris on ennast piirissaarlaseks registreerunud umbes 100 ja suvesaarlasi on 200-300 vahel. Enamik Piirissaare elanikke on pensioniealised ja soovivad rahus oma pensionipõlve pidada. Sellisele mõtteviisile aitab kaasa ka tõdemus, et suurem osa neist on vanausulised ning elavad üsnagi arhailist elu. Piirissaar on valinud vaikselt kustumise tee. Sellega on leppinud ka riik ja kohalikud eestlased. Aga nii ei saa! Me ei saa lasta sellel erakordsel paigal, Eesti konnaparadiisil, vanausuliste põliskohal ja Eesti suurimal mageveesaarel kustuda.

Puuduvad ettevõtlikud inimesed

Piirissaare suurim probleem on ettevõtlike inimeste puudumine. Pole inimesi, kes võtaksid ette ja teeksid korda endise koolimaja - sellest saaks ideaalse külalistemaja. Pole inimesi, kes reklaamiksid Piirissaart, korraldaksid ekskursioone, korrastaksid ranna. Saarel saaks ju nii palju teha. Inimesed tuleksid siia puhtalt koha olustiku ja erilisuse poolest. Milleks me neid inimesi siis kardame ja nad saarest eemal hoiame. Praegu teevad kohalikud küll kõik, et ükski normaalne isik Piirissaarele ei pääseks. 

Suvekodud haritud, kultuursetele ja ettevõtlikele inimestele

Miks ei võiks Piirissaarel suvekodu olla näiteks Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnal? Suurepärane kirjutamiskeskkond - inspireeriv ja rahulik. Ja ruumi on küll ja veel. 80 % Piiri (eesti kogukonna) külast pommitati ju II maailmasõja ajal maatasa. Saarele võiksid suvekodud ehitada haritud ja kultuursed, ent ennekõike ettevõtlikud inimesed, kes huvituksid saare tulevikust ja minevikust.

Vanausuliste kokkutulekud

Piirissaar on põline vanausuliste kant. Palju selliseid veel alles on? Mitte palju. Saar oleks suurepärane koht vanausuliste kokkusaamiste korraldamiseks. Sellised üritused arendaksid tohutult ka kohalikku turismi ning aitaksid majandust. Samuti saaks tihendada  ärisidemeid, sest Venemaal on palju uusrikkaid vanausulisi, kes on vägagi huvitatud selle arhailise kultuuri ja eluolu säilimisest.

Eestlastele kontserdid

Eestlased saaksid Piirissaart kasutada aga suurepärase kontserdi ja muude muusikaürituste paigana. Saare atmosfäär on selleks igati sobilik. Oleks vaja vaid järjest peale tükkiv pajuvõsa maha võtta. Muud midagi. Samuti võiks korda teha vana hobusetalli. Sellest saaks teha kas turismikeskuse või ööbimiskoha. Maja konstruktsioon on iseenesest tugev, vaja oleks ainult silikaattellis millegi esteetilisemaga ära katta.

Senisel kursil jätkata ei saa

See on aga unistus Piirissaarest. Praegune olukord on  hoopis nutusem. Saar võsastub, elanikkond vananeb ja sureb ajapikku. Ja mis neist toredatest isoleeritud vanausulistest järgi jääb. Kamp vene noori, kelle suurimaks unistuseks on pudel viina ja vana auto, millega saarel ringi kimada. See on reaalsus. Ja kui midagi ette ei võeta, siis saab kümne aasta pärast Piirissaarest Narva, millest ühelgi eestlasel sooja ega külma pole. Praegu on jah lihtsam istuda ja nostalgitseda, ent 30-kümnentate Piirissaart ei naase enam kunagi. Nii et tegutsegem ja ärgem laskem Piirissaarel kaduda!

Savisaar ei tea enam ise ka mida räägib

Allikas: Wikimedia Commons

Edgar Savisaar vastas täna Tallinna Linnavalitsuse pressikonverentsil, kommenterides Keskerakonna poliitbroilerite plakatisaagat, et tegemist ei olegi poliitpropagandaga ja, et ajakirjandus ei peaks "ausate" linnavalitsuse töötajate igapäevatööd segiajama sügiseste kohalike omavalitsuse valimistega. Kuidas on aga Tammemäe, Kutseri ja Kauri maksisuuruses reklaamid mitte poliitpropagandistlikud? Tekib küsimus, kas Savisaar ise midagi segi ei aja.

Asjakohane on ka poliitbroiler Kutseri blogi, kus kahtlused ainult kinnitust leiavad:
http://kutser.blogspot.com/

Pealinnas jääb puudu parkidest

Allikas: Wikimedia Commons

Jalutades Kesk- ja Põhja-Euroopa pealinnades - Vilniuses, Varssavis, Prahas, Berliinis, Viinis, Londonis, Helsingis, Stocholmis jt, jääb silma nende linnade ilu - nendes pealinnades on hea jalutada ja tekib tahe sinna ka hiljem tagasi minna. Mis teeb ühe linna ilusaks? Aga Eesti pealinn?

Ilusa linna komponendid

Peamiselt teevad ühe linna ilusaks pargid - eri stiilides, hoolitsetud, kauni kujundusega kunstlikud haljasalad. Lisaks peavad linnad olema puhtad, teed korralikud, kõnniteed sillutatud (liiga palju asfalti jääb silma). Kõik see ilu on eelpool mainitud linnades olemas. Ja tõesti on hea vaadata, jalutada ning kindlasti ka elada. 

Tallinn - palju arenguruumi

Kindlasti ei ole Tallinn kole linn. Meie pealinnale loovad erilise atmosfääri vanalinn, Kadriorg ja moodne kesklinn. Aga sellest jääb väheks. Vanalinn on oma turismitipu saavutanud. Peame mõtlema kogu pealinnale. Kaunid peavad olema teised piirkonnad. MEIE ÜHISEL, EESTI VABARIIGI, PEALINNAL PUUDUB ESINDUSLIKKUS! 

Mida teha?

Jätkem poliitiline kemplus. Tallinn on meie ühine pealinn! Tallinn ei ole Keskerakonna või tallinlaste pealinn. Lisaks sotsiaaltoetustele ja eelarvetasakaalule peame mõtlema ka linna välisilmele. Tehkem korda pargid, ääristagem need aiaga ja võtkem tööke aednikud, pargivahid. Korrastagem meie kõnniteed kesklinnas, parandagem tänavaauke. Praegu on isegi riigi tähtsaim teelõik, mis viib läbi Kadrioru pargi presidendilossini, lapitud. 

Kas olen millestki valesti aru saanud hr. Mustvee linnapea?

Allikas: http://maxkaur.blogspot.com/

Sõites täna Tallinnas Keskerakonna imelise leiutise - tasuta ühistranspordiga - jäid silma toredad rohelised plakatid. Ja oh üllatust - hiigelreklaamil ilutses Mustvee linnapea - Keskerakonna ausa poliitsõduri näolapp. Sellest (valimis)reklaamist oli lausa võimatu mööda vaadata, veelgi rohkem jäi aga silma hr. Kauri loosung: SEADUS JA KORD! Tuleb kuidagi tuttav ette? Ahjaa. Või mitte? Mulle kangastub igatahes teate-küll-kelle Saksamaa. Selle vahega, et lisaks eestikeelsele loosungile oli seal ka venekeelne, mis pole mitte saksa keel. Kas tegu on irooniaga? Vaevalt küll. Härra Max Kaur on meil ju nii tõsine, tõeline keskerakondlane, Mustvee linnapea, Tallinna Linnavalitsuse Korrakaitsekomisjoni esimees.

Kas Mustvees jäi reklaamipinda väheseks sm. Kaur? Või olen ma millegist totaalselt valesti aru saanud?

Tartlased näitavad teed

Täna avaldatud uuringus, millised erakonnad on populaarseimad Tartus, selgus tõde - 23 % valiks täna sotse, 20 % IRL-i ja reformi ning veidi üle 10 % keski. Aga miks just SDE? On ju Tartu tuntud oma parempoolsuse ja pideva Reformierakonna kantsina. Sotsiaaldemokraadid on aga Eesti suurerakondadest vasakpoolseim. TNS Emori korraldatud uuring aga ei valeta - populaarseim erakond Tartus on Sotsiaaldemokraatlik. 

 MIKS SOTSID?

Tartlased on väsinud Reformierakonna skandaalidest, IRL-i ei valita tema pisivenna staatuse pärast ja Keskerakonnast ei taha tartlased kuuldagi. Ja õige kah! Sotsiaaldemokraadid on praegu ainukesed, kes suudaksid Eesti poliitika maine päästa ja nende mõju ühes kohalikus omavalitsuses oleks igati positiivne (makse nad muuta ei saa ja riigieelarvet ei koosta). Andkem siis sotsidele võimalus ja miks mitte just Tartus. Senised erakonnad aga mattuksid veelgi enam mutta. 

IRL + SDE ?!

Kas ei oleks võimalik IRL ja SDE koostöö Tartus? Arvan, et see oleks parim võimalik koalitsioon Tartule. Maailmavaatelistest erinevustest vaatamata saaks just kohaliku omavalitsuse tasandil selline koostöö olla parim - asju nähtaks kahest erinevast vaatevinklist. Ja ka IRL pole viimasel ajal suurematesse skandaalidesse sattunud, vähemalt mitte Tartus.

TARTUS VÕIMULE ASJALIKUD ERAKONNAD!

Eesti peaks üle minema libertaristlikule riigisüsteemile

 

Inimeste täielik vabadus maani, mil see ei piira teiste isikute vabadusi, vabatahtlik kaasatus ja valitsuse minimaliseerimine - see kõik on osa libertarismist, poliitilisest ideoloogiast, mis on järjest enam kaardile tõusmas. Vastandudes täielikult autoritarismile ja heaoluühiskonnale peaks Eesti näitama eeskuju  ja sellisele riigivalitsemisvormile üle minema. Eestlased on koos teiste Baltimaade elanikega põlised liberaalsete erakondade valijad. Miks siis ei lähe me edasi ja, vastanduses Põhjamaade heaoluühiskonnale, loo täielikult vabadusühiskonda. 

Miks libertarism?

Eestlased on alati väärtustanud vabadusi ja inimõigusi. Seda kõike libertarism pakubki. Lisaks on Eesti suuruses väikeriigis suureks koormaks bürokraatlike ja suuri inimressursse nõudvad institutsioonid, näiteks ministeeriumid. Kas me tõesti ei saa ilma nendeta hakkama? Saaksime küll ja veel palju efektiivsemalt. Ülejäänud raha saaks ka otstarbekamalt kasutada. Näiteks haiglatele moodsama varustuse soetamiseks või teedeehituseks. Seega tähendaks vabadusühiskond ainult suuremaid vabadusi inimestele, vähem regulatsioone valitsuselt ja efektiivsemat rahakasutust.

Libertarism pole anarhia

Kuigi libertarismil on ka äärmuslik, anarhistlik, vorm poleks see siiski tänases maailmas kuidagi võimalik. Selline vabadusühiskond ei tähenda ju näiteks politsei või arstiabisüsteemi kaotamist. Poleks lihtsalt sadu ministeeriumi ametnikke, kes igapäevaselt uusi keelde ja käske välja mõtleksid. Ministeeriumite asemel peaksid valdkondade arenguga tegelema hakkama ametid/bürood s.t. keskkonnaküsimustega tegeleks edaspidi vaid keskkonnaamet ning valdkonna juhiks oleks ameti direktor, mitte minister.

Üleminek vajab suuri arutelusid ja läbimõtlemist

Muutusi ei saa teha üleöö. Nii suur muutus kohe kindlasti mitte. Aga kui suuremategagi saadi ajaloos hakkama, ei tohiks Eesti üleminek vabadusühiskonnale sugugi raske olla. Tuleb lihtsalt kõik võimalikud probleemid läbimõelda ja kaaluda kõiki üksikuid muutusi eraldi. Lõppkokkuvõttes tuleb sellest ainult kasu!

EESTI VABADUSÜHISKONNAKS!

Julia Gillard - kohutav peaminister või misogüünia ohver?

24. juunil 2010. aastal toimus Austraalia Leiboristlikus Parteis võimuvahetus. Senise peaministri, Kevin Ruddi, vahetas välja senine asepeaminister Julia Gillard. Tegemist oli suure pöördega - Gillardist sai esimene naine selles ametis Austraalias.  Inimesed olid lootusrikkad - vasakpoolsetele omaselt olid Julia Gillardi lubadused suured - ei süsinikumaksule, tervishoiureform jm.
 Kuid olukord muutus kiiresti. Julia Gillardi loobiti munadega, tema riietumisstiili arvustati

Julia Gillard ja Kevin Rudd aastal 2006 (Wikimedia Commons)

Julia Gillard (Wikimedia Commons)

tihedamini kui tema poliitikat. Selline käitumine pole aga tänapäevale kohane. Isegi tema enda erakond pööras talle selja. Jah, tegu polnud säravaima poliitikuga, aga tema pidev arvustamine kustutas temas ka viimase sädeme. Julia Gillard ei olnud kohutav peaminister - ta viis läbi  tervishoiureformi ja aitas oma reformiga tugevalt erivajadustega inimesi Austraalias.

Täna ei ole enam Julia Gillard Austraalia peaminister. 26. juunil 2013 hääletas Tööpartei Gillardi maha. Uueks peaministriks sai vana - Kevin Rudd. Ja asjad on ikka nagu vanasti ning nagu üks naine ütles, kui talt küsiti Gillardi pärandi kohta, et järgmise 50 aasta jooksul rohkem naispeaministreid Austraalias pole, keegi lihtsalt ei soovi seda.

Demokraatia nii ei käi

Egiptuses toimub järjekordne riigipööre. Kuigi rahulikum kui 2011 aastal toimunu on siiski arusaamatu egiptlaste tahe. Niimoodi asjad demokraatlikus riigis ei käi. Iga vea tõttu ei saa teha revolutsiooni ning valitseja kukutada, eriti siis, kui on tegemist demokraatlikult valitud presidendiga nagu Mohamed Morsi. Demokraatlikus maailmas näidatakse oma meelsust valimiste, mitte revolutsioonide abil. Kas egiptlased saavad endale kunagi presidendi kellega täielikult rahul ollakse. Raske uskuda.


Mohamed Morsi 2013 (Wikimedia Commons)

Tallinna linnavalitsus teeb odavat propagandat

Alates 1.jaanuarist 2013 kehtib Tallinnas tasuta ühistransport - asi, mida ei suudetud ära teha isegi ENSV-s on nüüd Tallinnas igapäevane nähtus. Loomulikult on tegemist täieliku raharaiskamisega mille all kannatavad teised ja palju olulisemadki küsimused (koolid, lasteaiad, loomaaed, liiklus jne.), ent kellele ei meeldiks sõna tasuta. Vaatamata sellele, et suur osa tallinlasi ei tea, kuidas seda nn. rohelist kaarti (Tallinn - Euroopa rohelisim pealinn) kätte saab on Keskerakondlik linnavalitsus kehtestanud kaardiomanikele ka teise soodustuse. Nimelt saavad nad allahindlust apteegist, täpsemini Euroapteegist, millest, nagu Eesti Päevalehest välja tuleb pole enamik inimesi kuulnudki. Järjekordne mõtetu ning odav valijate äraostmine. Seega saab vaid oodata järgmisi KOV valimisi ja loota, et kusagil mujal varsti tasuta bussiga sõita ei saa.

Kriiside aasta

Aeg on teha kokkuvõte lõppenud aastast - 2012.
Aasta oli paljuski katsumuste ja kriiside aasta - eurokriis, usalduskriis, valetamiskriis, valitsuskriis, Süüria kriis jne. Miks oli just eelmine  sedavõrd kriisiderohke? Arvan, et ega kriise olnudki eelnevatest aastatest rohkem, pigem on kasvanud eestlaste rahulolematus ning kriisitaluvus langenud. See on hea. Valitsus on teinud vigu, kohalikud omavalitsused on teinud vigu ja ka teised maailma riigid on teinud vigu. Vigu teeme me kõik. Aga kui sa valitsed Eesti riiki või Tallinna linna ei saa sa endale suuri vigu lubada. Seega on tulevikus lootust, et rahvas näitab rohkem välja oma meelsust ning valitsejad õppivad rohkem oma vigadest.