Piirissaar on Eesti idapoolseim saar, kus vene kallas on lähemal kui eesti oma - ääremaa, selle kõige otsesemas tähenduses. Saarel elab pidevalt kuskil 60 inimest, rahvastikuregistris on ennast piirissaarlaseks registreerunud umbes 100 ja suvesaarlasi on 200-300 vahel. Enamik Piirissaare elanikke on pensioniealised ja soovivad rahus oma pensionipõlve pidada. Sellisele mõtteviisile aitab kaasa ka tõdemus, et suurem osa neist on vanausulised ning elavad üsnagi arhailist elu. Piirissaar on valinud vaikselt kustumise tee. Sellega on leppinud ka riik ja kohalikud eestlased. Aga nii ei saa! Me ei saa lasta sellel erakordsel paigal, Eesti konnaparadiisil, vanausuliste põliskohal ja Eesti suurimal mageveesaarel kustuda.
Puuduvad ettevõtlikud inimesed
Piirissaare suurim probleem on ettevõtlike inimeste puudumine. Pole inimesi, kes võtaksid ette ja teeksid korda endise koolimaja - sellest saaks ideaalse külalistemaja. Pole inimesi, kes reklaamiksid Piirissaart, korraldaksid ekskursioone, korrastaksid ranna. Saarel saaks ju nii palju teha. Inimesed tuleksid siia puhtalt koha olustiku ja erilisuse poolest. Milleks me neid inimesi siis kardame ja nad saarest eemal hoiame. Praegu teevad kohalikud küll kõik, et ükski normaalne isik Piirissaarele ei pääseks.
Suvekodud haritud, kultuursetele ja ettevõtlikele inimestele
Miks ei võiks Piirissaarel suvekodu olla näiteks Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnal? Suurepärane kirjutamiskeskkond - inspireeriv ja rahulik. Ja ruumi on küll ja veel. 80 % Piiri (eesti kogukonna) külast pommitati ju II maailmasõja ajal maatasa. Saarele võiksid suvekodud ehitada haritud ja kultuursed, ent ennekõike ettevõtlikud inimesed, kes huvituksid saare tulevikust ja minevikust.
Vanausuliste kokkutulekud
Piirissaar on põline vanausuliste kant. Palju selliseid veel alles on? Mitte palju. Saar oleks suurepärane koht vanausuliste kokkusaamiste korraldamiseks. Sellised üritused arendaksid tohutult ka kohalikku turismi ning aitaksid majandust. Samuti saaks tihendada ärisidemeid, sest Venemaal on palju uusrikkaid vanausulisi, kes on vägagi huvitatud selle arhailise kultuuri ja eluolu säilimisest.
Eestlastele kontserdid
Eestlased saaksid Piirissaart kasutada aga suurepärase kontserdi ja muude muusikaürituste paigana. Saare atmosfäär on selleks igati sobilik. Oleks vaja vaid järjest peale tükkiv pajuvõsa maha võtta. Muud midagi. Samuti võiks korda teha vana hobusetalli. Sellest saaks teha kas turismikeskuse või ööbimiskoha. Maja konstruktsioon on iseenesest tugev, vaja oleks ainult silikaattellis millegi esteetilisemaga ära katta.
Senisel kursil jätkata ei saa
See on aga unistus Piirissaarest. Praegune olukord on hoopis nutusem. Saar võsastub, elanikkond vananeb ja sureb ajapikku. Ja mis neist toredatest isoleeritud vanausulistest järgi jääb. Kamp vene noori, kelle suurimaks unistuseks on pudel viina ja vana auto, millega saarel ringi kimada. See on reaalsus. Ja kui midagi ette ei võeta, siis saab kümne aasta pärast Piirissaarest Narva, millest ühelgi eestlasel sooja ega külma pole. Praegu on jah lihtsam istuda ja nostalgitseda, ent 30-kümnentate Piirissaart ei naase enam kunagi. Nii et tegutsegem ja ärgem laskem Piirissaarel kaduda!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar