Ukraina riigi ja rahva toetuseks

Allikas: Wikimedia Commons

Kallid ukrainlased!

Mitte ühelgi riigil siin maailmas pole õigust teise suveräänse riigi territoriaalset terviklikust lõhkuda. Isegi mitte Putini Venemaal. Teie olete ainsad, kes seda otsustada võivad. Oma riik, oma luba! Ja ka Krimm on osa suveräänsest Ukrainast, mitte Vene Föderatsioonist. Paraku arvab Vladimir Putin, et see on justkui tema otsustada. Et justkui siis, kui kuskil riigis tekib ebastabiilne olukord tuleb isake Putin suurele vene rahvale appi. See on nii olnud, aga enam olla ei saa! Tuleb peatada Putin ning tema plaan kogu maailmat dikteerida. Te olete olnud julged! Kui usute endasse, saame seda teha ka meie. Olge tugevad!

Vana hea Ansipi aeg

Allikas: http://estinfin.ee/

Vastlapäev aina läheneb. Sel aastal on see eestlaste rahvakalendri liikuv püha 4. märtsil, süüakse vastlakukleid ja lastakse liugu. Või siiski mitte. Pole lund. Ansip ei saa ka kukleid süüa. Kadriorus ilmselt neid lihtsalt ei pakuta. 

Kas Ansip oli hea peaminister? 

Kindlasti oli Ansip üks vastuoluline peaminister. Aga olgem ausad, milline riigijuht poleks, alati on tuliseid vastaseid ning pooldajaid. Siiski tuleb Ansipile au anda, rahva meelsus pole madalseisus, pole kunagi kriitiliselt madal olnudki. Peaministril enesel pole olnud skandaale, küll on olnud pahameelt. Näiteks ACTA vastaseid kirjeldas Ansip kui pehmelt öeldes sõgedaid (söövad seemneid ja kannavad fooliummütse). ACTA-st aga asja ei saanudki. 

Ansip kui tartlane pealinnas

Ansip oli enne Partsi valitsusse majandus- ja kommunikatsiooniministriks asumist Tartu linnapea. Tihti tundubki, et ta on selleks jäänud. Teeb töö ära ja kõik. Ootab seda teisteltki. Keit Pentus-Rosimannus, Ansipi pikaaegne lähikondlane ning praegune keskkonnaminister, ütles Pealtnägijale, et paljud ministrid on kabinetiistungitel suure peapesu saanud kui töö on lohakalt tehtud. Mõned on isegi pisaraid valanud. Ansip ootab ministritelt töö ärategemist, mitte ilutsemist. Vähemalt selline mulje on jäänud.

Mis jääb Ansipi pärandiks?

Iga peaminister jätab Eestile oma jälje - mõni väiksema, mõni suurema. Eriti aga Ansip, kes pidas seda ametit ühtekokku pea üheksa aastat. Juba seda võib Ansipi üheks päranduseks nimetada. Järgnevatel aastatel näeme kindlasti tulekuid ja minekuid, valitsuste keskmiseks vanuseks jääb lähema kümne aasta jooksul kaks-kolm.

Üheks tähtsündmuseks on kindlasti ka pronksiöö. See polnud kerge otsus. Aga vajalik. Ansip näitas otsusekindlust ja see ongi põhiline. Paljud seda ei suuda.

Nii irooniline kui see ka poleks, suuri reforme Reformierakonna valitsemisaastad pole toonud. On olnud pisemaid reforme sotsiaalvaldkonnas, ent põhiliseks nimetajaks jääb Ansipi üheksale aastale tagasivaadates ikka majandus ja rahandus. Selle suutis ta korras hoida. Ja hästi tegi.

Vana hea Ansipi aeg

Nii võib kokkuvõtteks öelda, et Ansipi peaministriperiood oli stabiilne - vaikselt paremuse poole minev. Ja ega muutused polegi kunagi üleöö sündinud. Ja kui kunagi hakatakse uusi ajalooõpikuid koostama võime kindlalt väita, et Ansipi aeg oli Eestile hea aeg. Rahulik, aga hea.

ANSIPI PEAMINISTRIAJA KRONOLOOGIA

Alliaks: Valitsus.ee

13. aprill 2005 - Ansipist saab EV  15. peaminister

nn küüslaugukoalitsioon Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu vahel

valitsus püsib stabiilselt 2007. aasta valimisteni

Allikas: Valitsus.ee

5. aprill 2007 - Ansipi II valitsus Rahvaliit ja Keskerakond opositsiooni, koalitsiooni IRL ja SDE

Allikas: õhtuleht

 aprill 2007 - nn aprillirahutused, pronkssõduri teisaldamine, küberrünnakud, suhted Venemaaga madalseisus

Allikas: delfi.ee

 oktoober 2007 - esimesed kahtlused, kas majandusprognoosid vastavad reaalsusele

Allikas: delfi.ee

 veebruar, märts 2008 - nn krokodillide komisjon, kriis saabub ning kärpemasin pannakse tööle

Allikas: õhtuleht

 jaanuar 2009 - minister Maripuu tagasiastumine

Allikas: reporter.ee

 mai 2009 - sotsid visatakse valitsusest välja, Rahvaliitu valitsusse ei võeta; vähemusvalitsus

Allikas: postimees.ee

 juuni 2009 - kaotatakse rahvastikuministri koht

Allikas: õhtuleht

 märts 2010 - ilmuvad valgete esikaantega ajalehed, protest minister Langi vastu

Allikas: õhtuleht

 1. jaanuar 2011 - Eesti liitub euroalaga, käibele euro

Allikas: valitsus.ee

6. aprill 2011 - astub ametisse Ansipi III ja ühtlasi viimane valitsus

Allikas: delfi.ee

 august 2011 - tulistamine Kaitseministeeriumis

Allikas: õhtuleht

 mai 2012 - Laar lahkub kaitseministri kohalt

Allikas: delfi.ee

mai 2012 - nn Silvergate, rahastamisskandaal (muuseas Meikarit ja Ansipit ühe pildi pealt ei leidnudki)

Allikas: delfi

 detsember 2012 - alles detsembris lahkub justiitsminister Michal ametist 

Allikas: uudised.err.ee

 detsember 2013 - Sirbi skandaal, Lang ametist, tema asemele päästeingel Tiidus

Allikas: delfi.ee

 23. veebruar 2014 - päev enne Vabariigi aastapäeva teatab Ansip oma Tartu kõnes, et esitab 4. märtsil presidendile oma tagasiastumispalve

Ja siin Ansip tulevase peaministriga:

Allikas: delfi.ee

Ansipi viimane aasta

Päike paistab Ansipi peale. (Postimees)

Andrus Ansip on peaministriametis aastast 2005, seega aprillis täitub valitsusjuhil üheksas aasta. Ilus number, kas pole? On küll, eriti hästi sobib Asipi memuaaridesse - üheksa aastat Vabariigi peaministrina. Just üheksa, mitte kümme, sest aasta 2014 jääb Ansipile viimaseks. Miks? Sest ega Ansip loll pole. Valitsuses on vaja uut hingamist, on vaja uusi nägusid, et minna vastu järgmisele neljale aastale. Või vähemalt on Reformierakonna šanssid siis suuremad. Eriti positiivselt mõjuks mõne naise (Pentus-Rosimannus, Kallas, Tiidus) või siis nn puhta poisi (Paet, Pevkur, Rõivas) esimeheks panek. Ansip teab seda. Tihti ongi kasu vaid ühe näo väljavahetamisest. Ja sellest piisab. Kui uueks esimeheks peaksid saama näiteks Kaja Kallas, Urve Tiidus, Urmas Paet või Hanno Pevkur oleks vähemalt koht koalitsioonis kindlustatud. Aga miks mitte ka peaministritool. Ansip teab ka seda. Niisis näeme pikaaegse peaministri lugelaulu. Mida Ansip viimastel kuudel korda saadab?

(1) Reformierakonna kindel koht koalitsioonijuhina, et tagada stabiilne koht järgmisele esimehele (-naisele);

(2) Korralike kanditaatide valimistel osalemise tagamine;

(3) Omale järgmise ametikoha ettevalmistamine (miks mitte Euroopa Komisjoni?)

(4) Hoidumine Keskerakonna kritiseerimisest (liigne positiivne/negatiivne tähelepanu Keskerakonnale pole kunagi head toonud - põhirõhk sotside kirumisele + võimalik, et pärast valimisi pole muud varianti kui keskiga ühte heita)

Kellest saab aga järgmine esimees?

Keit Pentus-Rosimannus - AUTOROLLO skandaal on eeskujuliku ministri nurka surunud

Urve Tiidus - liiga tiimimängija

Taavi Rõivas - ebatõenäoline valik, miinuseks vanus (ja ilmselt kogemused)

Kristen Michal - peaministriks ei saa enam kunagi

Hanno Pevkur - liiga pehme poliitik

Ära muretse, Kaja - Stenbockis on lihtsam töö! (Postimees)

Paet juba tunneb USA järgmist presidenti. (Balticreports)

Niiet valik on SINU Reformierakond!

Peaasi, et Laine Randjärve ei vali.

Tiidus on valitsuse päästeingel

Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Endise Kuressaare linnapea, Urve Tiiduse, kultuuriministri ametisse panemine on Reformierakonnale ja kogu Eesti poliitikale märgilise tähendusega. Reformierakond on asunud oma erakonna ja valitsuse mainet parandama. Ühtlasi on vanema põlvkonna poliitikud (Ligi, Lang) nüüd lõplikult erakonna siseselt tagandatud ja parteid juhivad noored - Michal, Rõivas, Pentus-Rosimannus, Paet jt. Ansipil ei jää muud üle kui varsti oma ametipost mõnele neist üle anda. Ka Ligi laul enam kaua ei kesta. Tema praeguses vastaseisus riigieelarve osas on ta üksinda. Reformierakond ei saa lubada IRL väljavihastamist.

Miks Tiidus?

Tiidus on Reformierakonnale kindlapeale minek - on tegemist räpasest päevapoliitikast eemalehoidva, endise võimeka linnapea ja pehme kuvandiga naisega. Ka see, et uus minister oleks naine on tähtis. See tõstab valitsuse populaarsust. Ja nii saabki Urve Tiidusest uus kultuuriminister.

P.S. Hea vähemalt, et mitte Laine Randjärv.

Ukraina valik

Viimastel päevadel on Ukrainas puhumas mässulised tuuled - räägitakse uue, sini-kollase revolutsiooni toimumisest. Miks aga ukrainlased protesteerivad? Riigi valitsus ja president on võtnud nõuks teha EL-ile ninanips, ja kuigi vahepeal tundus, et Ukraina liigubki Läände, siis nüüd on see tunne kadunud. Janukovõtš lendab Hiinasse ja teeb (väidetavalt) peatuse ka Putini juures. Asi on justkui otsustatud - suunaks on Ida. Ega Putinit ilmaasjata maailma mõjuvõimsamaks riigijuhiks pole nimetatud. Meeleheitlik poliitika oma suurriigi staatuse säilitamiseks, tugevdamiseks. Ukrainlased ise paistavad aga teist meelt olevat. Asi polegi ju selles, kas Ukraina koht on Euroopas või Euraasias (Putini isiklik projekt Euraasia Liit) vaid selles, kas ukrainlased saavad selle valiku teha ise. Olgu see valik milline tahes peab see väljendama enamike ukrainlaste huve. Praegused protestid räägivad aga teist keelt.

Lang toodi ohvriks

Allikas: Wikimedia Commons

Lang astus tagasi. Ei teagi, kas on see hea või halb uudis. Võib-olla mõlemat. Igatahes oli Langi tagasiastumine selge juba eile - nii lihtsalt pidi minema. Naljaga võib ju mõelda, et sirbiskandaali lõid reformierakondlased ise. Nüüd võib näha Reformierakonna toetuse tõusu. Tegemist oli väga kavala lükkega, mis paneb Langile isegi kaasa tundma. Aga kellest saab uus kultuuriminister? Loodetavasti mitte Laine Randjärvest.

Tartu valimisdebatist

Autor: Martin Dremljuga

 Tore oli vaadata tänaõhtust valimisdebatti ETV-st. Ja mitte meelelahutuse mõttes, vaid seetõttu, et jäi mulje erakondade tahtest Tartusse muudatusi tuua. Siinkohal jäi silma Margus Tsahkna, kes selgelt istuvale linnapeale vastandus. Tõsi IRL on Reformierakonnaga koalitsioonis, ent linna juhib siiski Reformierakond koos oma teada-tuntud äriringkonnaga. Natukene kahju oli Heljo Pikhofi nõrk esinemine, kuid ta ei jäänud Tsahknale palju alla. Raske oli aru saada Riisalust - mis selle mehe peas toimub? Keskerakond nagunii Tartus võimule ei saa, tore oleks, kui nad ka valimiskünnist ei ületaks. Valimisliidud aga kõlasid liiga idealistlikult ja kas nad ka tegelikult võimule saades alternatiivi pakuksid? Julgen selles küll kahelda.