Bernie vs Hillary ehk kellest saab demokraatide presidendikandidaat?

A: www.usatoday.com

Ameerika Ühendriikide presidendivalimised on vaieldamatult kõige jälgitumad valimised. Läänes kindlasti. USA on paratamatult üks maailma juhtivjõude, demokraatliku maailma esikõneleja. Ja president on Ameerika Ühendriikide kõige tähtsam poliitik. Seega on suur huvi arusaadav. Ja nii demokraatide kui ka vabariiklaste kandidaadid on enam-vähem nüüdseks selged. Vaid tänase presidendi erakonnas - Demokraatlikus Parteis - on sisemine suur küsimärk: kas kandideerib ka asepresident Joe Biden. 

Iseseisev Sanders

Bernie Sanders Minneapolis. A: Wikimedia Commons

Mõlemas erakonnas on huvitav olukord, kus eelnevalt kindlaks võitjaks peetud kandidaat (demokraatidel Hillary Clinton, vabariiklastel Jeb Bush) on osutunud palju vähempopulaarseks, kui varasemalt ennustati. Vabariiklaste leeris (ja üldse kogu maailmas) on laineid löömas mitteparteilise taustaga kinnisvaramogul Donald Trump, demokraatidel on järjest populaarsust kogumas samuti Demokraatlikusse Parteisse üldse mitte kuuluv Bernie Sanders. Huvitav on sarnasus Suurbritannias toimuvate Leiboristliku Partei esimehevalimistega, ka seal on üllatuskandidaadiks seni erakonnas tagaplaanil olnud ning partei vasaktiivast pärit poliitik Jeremy Corbyn (vt postitust "Leiboristid ristteel"). 

Sandersi suurimaks trumbiks on seejuures tema ideede "puhtus". Ta on väga maailmavaateline poliitik. Sotsiaaldemokraat. Clinton on rohkem peavoolupoliitik, üritades meeldida nii ärimeestele kui ka vaestele (kelle hulk on vaatamata demokraat Barack Obama pingutustele siiski pidevalt kasvanud). Sanders on väga jõuliselt rõhutanud huvigruppide (konkreetse valdkonna organisatsioonide) toomise vajalikkust otsustajate ringi, ametiühingute tugevdamise vajadust, samuti USA rolli suurendamist ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamisel. 

Kuigi Sanders on osutunud erakordselt edukaks on tal siiski mitmeid miinuseid, mida Clintonil pole. Näiteks on rõhutatud, et Sanders on suutnud enda taha koondada peamiselt valged haritlased, jättes külmaks latiinode ja mustanahaliste kogukonna. Samuti on tal raske võita USA presidendivalimistel tähtsat rolli mängiva äriklassi toetust. Ometigi on Sanders juba praegu ületanud kõiki ootusi ning ilmselt mitte ainult Hillary Clintoni suhteliselt kesise kampaaniaalguse ning paljude tagasilöökide tõttu.

Hillary "esimene naispresident" Clinton

President ja esimene mees? A: Wikimedia Commons

Kas Clinton üldse peaks enam presidendiks pürgima? See küsimus on mitmes väljaandes viimastel päevadel esikaanel seisnud. Meiliskandaal ja Benghazi saatkonnas juhtunu on endisele riigisekretärile kõvasti varju heitnud, ometigi see ilmselt niivõrd karastanud naist nagu Hillary Clinton rajalt välja ei löö. Ja suure tõenäosusega saab temast ikkagi ka järgmine Ameerika Ühendriikide president. Esimene naispresident seejuures. Ent oma kampaanias peab Clinton olulisi muutusi tegema, sest suurüllataja Donald Trump on temast maas vaid 6 %-ga ja ka Sanders ei jää kaugele maha.

Clinton on valinud kuldse kesktee ning rõhutanud keskklassi tugevdamise vajadust. Samuti on saanud Hillary Clinton enda taha palju vähemuskogukondi (mustanahalised, latiinod, mehhiklased). Kas ta suudab need jõud koondada ning jõuda välja Valge Majani? Kõikidest üllatajatest ja üllatustest hoolimata näib täna, et jõuab.

Vaata ka:
https://berniesanders.com/
https://www.hillaryclinton.com/