Appi, normaalsus!

Paljude konservatiivide, mõõdukamate ja radikaalsemate paremaktivistide ning hobitagurlaste sõnapruuki on lisandunud viimasel ajal üks uus huvitav väljend: "sallivuse pealesurumine". Ka endine peaminister Mart Laar sõnas oma aastalõpuintervjuus, et tema arust pole sallimatusel ja sallivusel tihti vahet. "Kui sa ikka sallid nii tugevalt, et oled valmis ära kägistama kõik need, kes piisavalt palju ei salli, siis on tulemus täpselt sama." Kas saab üldse olemas olla selline asi nagu "sallivuse pealesurumine"?

Tegelikult on asi väga lihtne - ei saa. Sellist asja nagu  "sallivuse pealesurumine" ei ole olemas, seega tundub ka selle väljendi kasutamine mõttetu. Nagu ei ole olemas "magamise pealesurumist" või "söömise pealesurumist". Kui muidugi magamine või söömine kellegi vabadust piirab, siis ma palun vabandust. Normaalne on, et normaalsusi ei suruta peale - need lihtsalt on. Peale saab suruda ideoloogiad ja religioone. Sallivus ei ole ideoloogia, ei ole ka religioon. See on normaalsus!

P.S! Ehk kui vaataksime kõik ära Tujurikkuja video "Ei ole üksi ükski maa" ja mõtleksime kõik selle loo mõtte üle järele, oleks Eesti veidi parem koht. Mitte vihkamise, arulageduse ja kultuurivaenulikkuse  koht.

Head Eestit kõigile...