Piirissaart ei tohi jätta omapead

Seoses Piirissaarel toimuva võimukriisiga on taas kerkinud üles Piirissaare küsimus. Oma arvamuse avaldas 22. au­gusti Tartu Postimehes ka ajalehe vanemtoimetaja Vahur Kalmre.

Tema idee on Piirissaar eraldiseisva vallana kaotada ning liita Tartu linnaga. Sarnaseid ideid on välja pakutud varemgi, küll on Piirissaart sokutatud Kallaste linna, küll Meeksi või Võnnu valla osaks. Esimese iseseisvusperioodi jooksul oligi saar Meeksi valla koosseisus. Siis elas Piirissaarel ligi 1500 inimest.
Mis on Piirissaare probleemiks? Nii väikese kogukonnaga vallal polegi kompetentseid vallajuhte varnast võtta. Filimon Kuznetsov on saart juhtinud päris pika perioodi vältel. Rohkemaks ei jätkunud enam jaksu. Vaja oleks nooremaid.
Pärast Maria Korotkova tagasiastumist toodi saarele uus nägu – Siim Avi. Ent paraku jäi ka Avi aeg lühikeseks – 2013. aasta valimistel tuli üllatuslikult võimule Keskerakond. Volikogu esimeheks sai tundmatu Fjodor Korotkov, kes elab hoopiski Tallinnas. Volikogu keskfraktsioon valis uueks vallavanemaks Jelena Umbleja. Sellest hetkest on asjad allamäge läinud.
Nendest probleemidest, mis Umbleja valitsusajal on tekkinud, kirjutab oma artiklis «Kaupluse kadumisest puhkes Piirissaarel võimutüli» Vilja Kohler (TPM, 22.8). Küll lühidalt, aga enamik tüliõuntest on seal siiski üles loetud. Vett ei ole, pood on kinni, vallal on raha otsa ...
Mis oleks saarvallale parim lahendus? Võib-olla tuleks tõesti kaaluda ühinemist Tartuga. Ülikoolilinnal ressursse jagub.
Piirissaar on niivõrd eriline paik. Aga osa kohalike mõtteviis viib saart järjest enam hukatuse poole. Turistid pole oodatud, aga vabandage väga, kohalike umbkeelsed järeltulijad lagastavad saart palju rohkem kui ontlikud Eesti pensionärid. Ei huvita neid kohalik kultuuritraditsioon, sibulakasvatus, kalapüük ega loodus.
Aga just kultuur ja loodus on Piirissaarel tõesti väga erilised. Praeguse elu jätkudes kaovad sibulapeenrad, põlevad maha vanad puithooned, surnuaiad kasvavad kinni ja konnaparadiisist võib vaid und näha.
Jutt, et Piirissaar tuleks parem omaette jätta, unustage ära. Ei tohi!
Tegusaid inimesi on vaja. Inimesi, kes tegeleksid ettevõtlusega: püüaksid kala ja kasvataksid sibulaid. Ja oskaksid seda kõike ka turustada, reklaamida.
Vaja oleks majutusasutust, kultuurimaja. Poodi! Ainuke Eesti vald, kus pole oma poodi. Nii surevad need viimased 40 inimest ka nälga ära ja ongi kõik. Läbi.
Ärgem laskem Piirissaarel vaikselt hääbuda!

Karl Pütsepp

Ukraina kriisile häid lahendusi pole

Krimmi lipp. Allikas: Wikimedia Commons

Kriis Ukrainas on igal hetkel muutuses. Varasem  meedia keskpunkt Kiiev on asendunud Krimmi poolsaarega. Kuidas kulgeb homne referendum? Või õigemini, kuidas reageerib Venemaa faktile, et krimlased hääletavad naaberriigiga liitumise poolt. Mida teeb Kiiev? Homne päev tuleb põnev.

 

Kas kriisile on lahendusi?

Praegu kuuleme küll kõigi suust, et Ukraina kriis vajab lahendusi. Seda konstateerivad nii venelased kui ka ameeriklased. Aga kuidas kriisi lahendada? Kas keegi on mõne aruka ja ennekõike tõsiseltvõetava ideega välja tulnud? Kahjuks mitte. Ameerika Ühendriigid pommitavad suuri lubadusi kahurist, EL alles menetleb, Venemaa motiivid on kristallselged.

 

Võimalikud lahendused Ukraina Revolutsiooni järgsele kriisile on halvad, ent otsustajatel tuleb välja valida halvimatest vähim halvimad ja need otsekohe käiku lasta. 

 

Eelkõige näitab see seda, et kui asi, ükskõik millises, riigis käest läheb, tuleb sel ise oma asjadega hakkama saada. Ka Eesti peaks siit üht-teist kõrvataha panema.



Krimm on paljudele muinasjutumaa. Allikas: Wikimedia Commons

 

Ukraina riigi ja rahva toetuseks

Allikas: Wikimedia Commons

Kallid ukrainlased!

Mitte ühelgi riigil siin maailmas pole õigust teise suveräänse riigi territoriaalset terviklikust lõhkuda. Isegi mitte Putini Venemaal. Teie olete ainsad, kes seda otsustada võivad. Oma riik, oma luba! Ja ka Krimm on osa suveräänsest Ukrainast, mitte Vene Föderatsioonist. Paraku arvab Vladimir Putin, et see on justkui tema otsustada. Et justkui siis, kui kuskil riigis tekib ebastabiilne olukord tuleb isake Putin suurele vene rahvale appi. See on nii olnud, aga enam olla ei saa! Tuleb peatada Putin ning tema plaan kogu maailmat dikteerida. Te olete olnud julged! Kui usute endasse, saame seda teha ka meie. Olge tugevad!

Vana hea Ansipi aeg

Allikas: http://estinfin.ee/

Vastlapäev aina läheneb. Sel aastal on see eestlaste rahvakalendri liikuv püha 4. märtsil, süüakse vastlakukleid ja lastakse liugu. Või siiski mitte. Pole lund. Ansip ei saa ka kukleid süüa. Kadriorus ilmselt neid lihtsalt ei pakuta. 

Kas Ansip oli hea peaminister? 

Kindlasti oli Ansip üks vastuoluline peaminister. Aga olgem ausad, milline riigijuht poleks, alati on tuliseid vastaseid ning pooldajaid. Siiski tuleb Ansipile au anda, rahva meelsus pole madalseisus, pole kunagi kriitiliselt madal olnudki. Peaministril enesel pole olnud skandaale, küll on olnud pahameelt. Näiteks ACTA vastaseid kirjeldas Ansip kui pehmelt öeldes sõgedaid (söövad seemneid ja kannavad fooliummütse). ACTA-st aga asja ei saanudki. 

Ansip kui tartlane pealinnas

Ansip oli enne Partsi valitsusse majandus- ja kommunikatsiooniministriks asumist Tartu linnapea. Tihti tundubki, et ta on selleks jäänud. Teeb töö ära ja kõik. Ootab seda teisteltki. Keit Pentus-Rosimannus, Ansipi pikaaegne lähikondlane ning praegune keskkonnaminister, ütles Pealtnägijale, et paljud ministrid on kabinetiistungitel suure peapesu saanud kui töö on lohakalt tehtud. Mõned on isegi pisaraid valanud. Ansip ootab ministritelt töö ärategemist, mitte ilutsemist. Vähemalt selline mulje on jäänud.

Mis jääb Ansipi pärandiks?

Iga peaminister jätab Eestile oma jälje - mõni väiksema, mõni suurema. Eriti aga Ansip, kes pidas seda ametit ühtekokku pea üheksa aastat. Juba seda võib Ansipi üheks päranduseks nimetada. Järgnevatel aastatel näeme kindlasti tulekuid ja minekuid, valitsuste keskmiseks vanuseks jääb lähema kümne aasta jooksul kaks-kolm.

Üheks tähtsündmuseks on kindlasti ka pronksiöö. See polnud kerge otsus. Aga vajalik. Ansip näitas otsusekindlust ja see ongi põhiline. Paljud seda ei suuda.

Nii irooniline kui see ka poleks, suuri reforme Reformierakonna valitsemisaastad pole toonud. On olnud pisemaid reforme sotsiaalvaldkonnas, ent põhiliseks nimetajaks jääb Ansipi üheksale aastale tagasivaadates ikka majandus ja rahandus. Selle suutis ta korras hoida. Ja hästi tegi.

Vana hea Ansipi aeg

Nii võib kokkuvõtteks öelda, et Ansipi peaministriperiood oli stabiilne - vaikselt paremuse poole minev. Ja ega muutused polegi kunagi üleöö sündinud. Ja kui kunagi hakatakse uusi ajalooõpikuid koostama võime kindlalt väita, et Ansipi aeg oli Eestile hea aeg. Rahulik, aga hea.

ANSIPI PEAMINISTRIAJA KRONOLOOGIA

Alliaks: Valitsus.ee

13. aprill 2005 - Ansipist saab EV  15. peaminister

nn küüslaugukoalitsioon Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu vahel

valitsus püsib stabiilselt 2007. aasta valimisteni

Allikas: Valitsus.ee

5. aprill 2007 - Ansipi II valitsus Rahvaliit ja Keskerakond opositsiooni, koalitsiooni IRL ja SDE

Allikas: õhtuleht

 aprill 2007 - nn aprillirahutused, pronkssõduri teisaldamine, küberrünnakud, suhted Venemaaga madalseisus

Allikas: delfi.ee

 oktoober 2007 - esimesed kahtlused, kas majandusprognoosid vastavad reaalsusele

Allikas: delfi.ee

 veebruar, märts 2008 - nn krokodillide komisjon, kriis saabub ning kärpemasin pannakse tööle

Allikas: õhtuleht

 jaanuar 2009 - minister Maripuu tagasiastumine

Allikas: reporter.ee

 mai 2009 - sotsid visatakse valitsusest välja, Rahvaliitu valitsusse ei võeta; vähemusvalitsus

Allikas: postimees.ee

 juuni 2009 - kaotatakse rahvastikuministri koht

Allikas: õhtuleht

 märts 2010 - ilmuvad valgete esikaantega ajalehed, protest minister Langi vastu

Allikas: õhtuleht

 1. jaanuar 2011 - Eesti liitub euroalaga, käibele euro

Allikas: valitsus.ee

6. aprill 2011 - astub ametisse Ansipi III ja ühtlasi viimane valitsus

Allikas: delfi.ee

 august 2011 - tulistamine Kaitseministeeriumis

Allikas: õhtuleht

 mai 2012 - Laar lahkub kaitseministri kohalt

Allikas: delfi.ee

mai 2012 - nn Silvergate, rahastamisskandaal (muuseas Meikarit ja Ansipit ühe pildi pealt ei leidnudki)

Allikas: delfi

 detsember 2012 - alles detsembris lahkub justiitsminister Michal ametist 

Allikas: uudised.err.ee

 detsember 2013 - Sirbi skandaal, Lang ametist, tema asemele päästeingel Tiidus

Allikas: delfi.ee

 23. veebruar 2014 - päev enne Vabariigi aastapäeva teatab Ansip oma Tartu kõnes, et esitab 4. märtsil presidendile oma tagasiastumispalve

Ja siin Ansip tulevase peaministriga:

Allikas: delfi.ee

Ansipi viimane aasta

Päike paistab Ansipi peale. (Postimees)

Andrus Ansip on peaministriametis aastast 2005, seega aprillis täitub valitsusjuhil üheksas aasta. Ilus number, kas pole? On küll, eriti hästi sobib Asipi memuaaridesse - üheksa aastat Vabariigi peaministrina. Just üheksa, mitte kümme, sest aasta 2014 jääb Ansipile viimaseks. Miks? Sest ega Ansip loll pole. Valitsuses on vaja uut hingamist, on vaja uusi nägusid, et minna vastu järgmisele neljale aastale. Või vähemalt on Reformierakonna šanssid siis suuremad. Eriti positiivselt mõjuks mõne naise (Pentus-Rosimannus, Kallas, Tiidus) või siis nn puhta poisi (Paet, Pevkur, Rõivas) esimeheks panek. Ansip teab seda. Tihti ongi kasu vaid ühe näo väljavahetamisest. Ja sellest piisab. Kui uueks esimeheks peaksid saama näiteks Kaja Kallas, Urve Tiidus, Urmas Paet või Hanno Pevkur oleks vähemalt koht koalitsioonis kindlustatud. Aga miks mitte ka peaministritool. Ansip teab ka seda. Niisis näeme pikaaegse peaministri lugelaulu. Mida Ansip viimastel kuudel korda saadab?

(1) Reformierakonna kindel koht koalitsioonijuhina, et tagada stabiilne koht järgmisele esimehele (-naisele);

(2) Korralike kanditaatide valimistel osalemise tagamine;

(3) Omale järgmise ametikoha ettevalmistamine (miks mitte Euroopa Komisjoni?)

(4) Hoidumine Keskerakonna kritiseerimisest (liigne positiivne/negatiivne tähelepanu Keskerakonnale pole kunagi head toonud - põhirõhk sotside kirumisele + võimalik, et pärast valimisi pole muud varianti kui keskiga ühte heita)

Kellest saab aga järgmine esimees?

Keit Pentus-Rosimannus - AUTOROLLO skandaal on eeskujuliku ministri nurka surunud

Urve Tiidus - liiga tiimimängija

Taavi Rõivas - ebatõenäoline valik, miinuseks vanus (ja ilmselt kogemused)

Kristen Michal - peaministriks ei saa enam kunagi

Hanno Pevkur - liiga pehme poliitik

Ära muretse, Kaja - Stenbockis on lihtsam töö! (Postimees)

Paet juba tunneb USA järgmist presidenti. (Balticreports)

Niiet valik on SINU Reformierakond!

Peaasi, et Laine Randjärve ei vali.